Mu isamaa on minu arm

E Vicipaedia
Jump to navigation Jump to search
Hanc paginam intra 3 menses augere oportet. Cuique paginae opus est: lemmate paginae nomine congruente; textu, qui rem definit notabilitatemque eius exprimit; fonte externo certo; nexibus internis ex hac pagina et ad hanc paginam ducentibus.
Plura ... DEENFR
Nulla Vicipaediae Latinae pagina huc annectitur.
Quaesumus in alias commentationes addas nexus ad hanc paginam relatos. Quo facto hanc formulam delere licet.
Interpretationes vernaculae

"Mu isamaa on minu arm" ('Patria mea est amor meus') est hymnus nationalis Estonicus.

Versio Latina primi versuum[recensere | fontem recensere]

Patria mea est amor meus,
Cui meum cor dedi.
Tibi canto, mea summa laetitia,
Mea florens Estonia!
Dolor tuus in corde meo fervet,
Felicitas et laetitia tuae me laetum faciunt,
Mea patria, mea patria!

Carmen in lingua Estonica[recensere | fontem recensere]

Carmen vel poema[1] Carmen vel ode[2]

Mo issama on minno arm!

Mo issama on minno arm,
Kel süddant annud ma,
Sull’ laulan ma, mo üllem õn,
Mo õitsew Eestima!
So wallo süddames mul keeb,
So õn ja rõõm mind rõõmsaks teeb,
Mo issama!

Mo issama on minno arm,
Ei tedda jätta ma,
Ja peaks sadda surma ma
Sepärrast surrema!
Kas laimab wõera kaddedus,
Sa siiski ellad süddames,
Mo issama!

Mo issama on minno arm,
Ja tahhan puhkada,
So rüppe heidan unnele,
Mo pühha Eestima!
So linnud und mull’ laulawad,
Mo põrmust lilled õitsetad,
Mo issama!

Mo isamaa on minu arm.

Mo isamaa on minu arm,
kell’ südant annud ma,
sull’ laulan ma, mo ülem õn,
mo õitsew Eestimaa!
So walu südames mul keeb,
so õn ja rõõm mind rõõmsaks teeb,
mo isamaa, mo isamaa, mo isamaa!

Mo isamaa on minu arm,
ei teda jätta ma,
ja peaks sada surma ma
seepärast surema!
Kás laimab wõera kadedus,
sa siiski elad südames,
mo isamaa, mo isamaa, mo isamaa!

Mo isamaa on minu arm,
ja tahan puhkada,
so rüppe heidan unele,
mo püha Eestimaa!
So linnud und mull’ laulawad,
mo põrmust lilled õitsetad,
mo isamaa, mo isamaa, mo isamaa!

Notae[recensere | fontem recensere]

  1. [Lydia Koidula], Emmajöe Öpik. I (Tartus, 1866), 29.
  2. Wanemuine Kandle Healed, Neljahealega meeste koorid (Eesti Laulupühaks, 1869), wälja annug C. R. Jakobson (Petropoli, 1869), 9. Textus L. Koidula; musica von A. Kunileid)